Tagasivaade Pärnu Turuplatsile ja turule!
Pärnus elas 16.sajandil ligikaudu 600, koos eeslinnadega umbes 1100 elanikku. Keset Uus-Pärnut paiknes turuplats, mis oli linna süda. Idaküljel asus Nikolai kirik Püha Risti kabeliga, põhjaküljel asus raekoda ja vaekoda. Põhjast lõunasse läbis linna peatänav, mis kulges turuplatsi ja linnakiriku vahelt Riia väravani, kust viis tee mööda mereranda Riiga.
Keskajal oli turg linna keskpunktiks. Sinna tõid talupojad oma kasvatatud saagi ja linna käsitöölised oma toodangu. Kogu kauplemine käis turul, kus asusid ka leivapoed, lihakarnid ja kalaletid. Jõe väravast sisenedes jäi raekoda paremale ja selle ees asuski turuplats. Kahekorruseline raekoda oli linna tähtsaim hoone. Selle alumisel korrusel asusid poekesed, ühes tiivas kohtutuba ja teises vaekoda. Raekojas käis koos linnavalitsus, aga seal võeti vastu ka tähtsaid külalisi ja pidutseti.
![Lanz, Paul Pärnu turg [ligikaudu.1890] Autoriõiguslik seisund hindamata Eesti Ajaloomuuseum AM _ 14141:7 F 5482:7](http://media.voog.com/0000/0051/3309/photos/Pilt3.png "Lanz, Paul Pärnu turg [ligikaudu.1890] Autoriõiguslik seisund hindamata Eesti Ajaloomuuseum AM _ 14141:7 F 5482:7")
Raekoda oli nagu vastukaaluks kirikule, keskaegse linna pühale paigale, vaimse
elu südamele. Kõigis keskaegsetes linnades polnudki raekoda ja selle omamine tõstis pärnakate eneseteadvust ja uhkust. Rikaste kodanike majad asusid tavaliselt linna südames turuplatsi ääres. Vaesematele jäi üle rajada omale elukoht linnamüüri lähedusse.
Pärnu hansalinnas käis igapäevane kauplemine linnaturul ja poodides. Neli korda aastas peeti linnas ka suuri laadapäevi: tooma- (21. detsembril) ja küünlapäeval (2. veebruaril), paastu esimesel nädalal ning jaanipäeval (24. juunil).
1953 kolis turg praegusesse asukohta, kus rajati puitkontruktsioonidest turuplats, mida ümbritsesid kauplused. Turuplatsil oli võimalik osta nii elusaid loomi, põllusaadusi, piimasaadusi, kui ka liha. Piima ja liha jaoks asetsesid turuplatsil väikesed putkad.
Antud turuplats seisis Pärnu linnas koos oma puidust putkadega kuni aastani 1990, kus turuväravas müüdi nii kassi-, kui ka koerapoegi. Turuplatsil oli võimalik soetada nii kanu, parte kui ka seapõrsaid.
Eesti Vabariigi taassünniga ’90’ alguses sai turuhoone endale “Uue Kuue”, kui paigutati suur angaar, kus peamiseks kaubaartikliteks olid riidekaubad.
Linnarahva härmiks hakkas turg oma ilmet ja eesmärki kaotama
2017 aastal aprillis avati uus turuhoone ja Väliturg sai endale talve-hooajalised seinad, kus täna on mugav ja soe nii ostelda kui ka kaubelda.
2021 aprilli kuus asus Pärnu Turu allüürnikuks Väliturg OÜ, kes täna seisab selle eest, et mugav ja hea oleks nii kauplejatel kui ka ostjatel.
Kasutatud kirjandus:
Pärnu linna koduleht
Keskkonnaharidus.ee
Vistitparnu.com